Valter Parve: passiivsest joomisest

Valter_Parve

Küllap on passiivse joomise reklaame meist enamus juba kohanud. Küllap on mõtteidki seinast seina: kelle jaoks juba kooliajast äraleierdatud ja tüütu, kellele lihtsalt huvipakkuv, keda tegudele kutsuv. Kui senine teavitustöö on olnud suunatud peamiselt nendele kahjudele, mida alkohol teeb selle tarvitajale, siis seekordne vaatab teisi inimesi ta ümber. Need teised on: õnnest ilma jäetud ja hirmus kasvavad lapsed, alandatud abikaasa, häritud naabrid ja võõrad, lisapingutusele sunnitud töökaaslased. Siia ritta tuleb lisada ka joomari vanemad – olen sotsiaaltööd tehes näinud emasid, kellelt viinasõltuvuses poeg pensioniraha (jõuga) ära võtab ja seda hingevalu on pea võimatu taluda.
Käesolevat kampaaniat veab Eesti Karskusliit ning see saab teoks peamiselt Norra riigi rahade toel ja selle avalöögiks oli konverents Tallinnas 30. märtsil. Piiri tagant tulnud lektoritest tegi väga sisuka ettekande Dr Ann Hope Iirimaalt – riigist, kus vägijookide pruukimine olevat osake rahvuskultuurist. Ta rääkis sellest, millist kahju teeb joodik perekonnas: lapsed kasvavad kontrollita, kannatab nende kooliskäimine ja edasijõudmine ning osaks võib saada kiusamine; kodune vägivald kahjustab pereliikmete vaimset tervist ja seab ohtu nende enesega toimetuleku. Lisaks kroonilised haigused, õnnetused, kuriteod, elust äraminemise mõtted. Lisaks halb eeskuju.

Joomisest ja selle kahjudest rääkivates lugudes on tavaliselt peasüüdlaseks olnud mees, aga olukord on siingi muutumas suurema võrdsuse poole. Ettekandja Soomest – Dr Christoffer Tigerstedt – väitis uuringutele tuginedes, et viimase viiekümne aastaga on alkohol muutunud „pahapoisist“ täiesti aktsepteeritavaks tegelaseks ja et joomine on nüüd väärtustatud tegevus nii meeste kui naiste seas – vahet pole. Õiguslaste töövõit või nukker kaasnähe? Eesti Karskusliidu kodulehelt (www.ave.ee) leiab viite tõsisele mureteemale – alkoholi tarvitamisele raseduse ajal. Sel viisil loote kahjustamine annab tulemuseks sünnitrauma, mida peetavat vaimse taandarengu peamiseks põhjuseks lääne tsivilisatsioonis. Sealsamas on viide ühele uuringule, mille järgi Iirimaal jätkab 80% naistest alkoholi tarvitamist ka lapsekandmise ajal.

Ettekannete kuulajatelt tuli ka küsimusi ja neist üks tundis huvi, kas ja mida annaks ära teha, et alkoholist põhjustatud kahjud väiksemad oleksid. Vastuses nähti võluvitsa kogukonnas, mis oma väärtustega joomarlusele vastu peaks hakkama. Seda kuuldes meenus mulle üks Saaremaal juhtunud ja Postimehes R.Berendsoni poolt avalikustatud lugu aastast 2008, kus keegi kogukondlane peatas poest viinapudeli varastanud ja põgenema pääsenud teismelise ning kus siis kohtunik trahvis seda täiskasvanut 15000 krooniga – poisike olevat rüseledes kergelt kannatada saanud! Sellega anti kogukonnale väga selge sõnum: ära märka, ära sekku! Kurb, aga selles ülepingutatud „lastekaitses“ tundub peamine sõnaõigus olevat neil, kes ise ei vastuta lõpptulemuse eest – keegi teab emast-isast ja õpetajatest paremini, mis lapse arenguks hea on. Veel vastutusest – konverentsil tõusis teemaks hinnang neile, kes 2012 a Riigikogus alkoholi reklaamipiirangud maha hääletasid – need poliitikud võiksid meile ju nimepidi teada olla: teaks karta. Juttu oli ka iga inimese võimalusest ise kuidagi maad ja rahvast laastavale joomatõvele vastu hakata – pooleldi nagu naljaks jäi kõlama ettepanek ignoreerida kõiki A Le Coq’i tooteid seni, kuni Iklast piirilt pole kadunud nende hiigelsuur pudelikork: reklaamina andekas, aga Eestile häbiks. Hiljutisel rahvakoosolekul Pärnus oli peateema küll Säästumarketi tulevik, kuid jutu käigus oli enamus osalejatest valmis hakkama just tolle kaupluse püsiklientideks, kus alkoholi osakonnal on omaette kassa – et tõsine vanusekontroll alaealised kliendid eemale tõrjuks. Milline Pärnu toidupood on esimene ja võidab omale noorte tervisest hoolivaid ostjaid? Millal taastuvad kontrollostud?

Hiljuti oli Pärnu Postimehes T. Roosaare sulest lugu Apollo kinos juhtunust, kus kell 18.30 algavale seansile tulnud lapsed leidsid oma istmelt kinkekoti ja selle seest alkoholi sisaldava joogi. Asutuse esindaja küll vabandas eksituse pärast, aga ma isiklikult lükkasin selle kino külastamise nüüd ära kaugele tulevikku. Oht praeguste noorte ja ka veel sündimata laste tervisele saabki tihti alguse just neistsamadest nõrga alkoholisisalduse ja igat maitset värvilistest jookidest. Sõltuvuse loomisele aitavad kaasa meie poliitikudki: kui (Konjunktuuriinstituudi andmetel) oli näiteks veini puhul 2014a aktsiisimäär ligi 85, siis nn värvilise joogi puhul vaid 36,71. Et ka napimast taskurahast vägijoogi jaoks piisaks? Küsimus järelemõtlemiseks: kas saab näha seost rahva tervise suhtes passiivse alkoholipoliitika ja selle hukatuslike tagajärgede vahel?

Valter Parve, TÜ Pärnu kolledzi lektor.

Arvamuslugu ilmus Pärnu Postimehes

Post a comment

Book your tickets